Kerksuskeskus - mis ja miks?
Veel mõni aeg tagasi tundus paljudele, et kriisivalmidus on midagi, mis käib rohkem riigi, ametkondade või kusagil kaugel toimuvate suurte sündmuste juurde. Viimased aastad on seda arusaama tasapisi muutnud. Mitte ainult geopoliitika pärast kuid siiski oleme palju selgemalt mõistnud mis tänapäeval need meist mittesõltuvad pinged kaasa tuua võivad; kui sõltuvad me igapäevaselt oleme elektrist, sideühendustest, küttest, veest ja toimivast taristust.
Piisab sellest, kui elekter kaob mõneks tunniks. Kohe tekivad küsimused: kuidas saab infot, kuidas laeb telefoni, kuidas töötab külmik, kas toas läheb külmaks, kas vett saab, kuhu inimene läheb, kui tal on abi vaja. Enamasti peame neid süsteeme iseenesestmõistetavaks. Nagu oleks loomulik, et need peavad igas olukorras vastu. Tegelikult ei ole see nii. Suurem osa ajast süsteemid toimivadki, aga valmisolek tähendab arusaamist, et mõnikord võib midagi katkeda — ja siis on tähtis, kas inimesed teavad, mida teha ja kuhu minna.
Just sellest arusaamast on ka Vabakonna Maja kerksuskeskuse mõte välja kasvanud. Mitte hirmust, vaid kainest teadmisest, et kriisid ei pea olema ainult suured ja dramaatilised. Need võivad olla ka üsna tavalised: pikem elektrikatkestus, torm, küttesüsteemi rike, sidehäire või olukord, kus inimene vajab kiiresti infot, rahulikku kohta ja esmast tuge.
November 2025, Päästeameti koolitus
Vabakonna Majas on see töö käinud samm-sammult. Ühelt poolt oleme tegelenud väga praktiliste küsimustega: kuidas kasutada avalikku varjumiskohta, kuidas toimida elektrikatkestuse ajal, kuidas jõuab ametlik info inimesteni, kuidas toetada haavatavamaid sihtrühmi. Teiselt poolt oleme püüdnud kasvatada oskusi ja usaldust — sest kriisis ei tööta ainult tehnika, vaid ka inimesed.
Täna on Vabakonna Majas olemas registreeritud avalik varjumiskoht ning maja arendatakse edasi Pärnu kesklinna kerksuskeskusena. Selle juures on oluline olnud koostöö Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi, Päästeameti, Ukraina Keskuse ja teiste partneritega. Meil on olemas esmaabi- ja psühhosotsiaalse toe võimekus, kogemus infopunkti ja lapsesõbraliku ruumi loomisel ning inimesed, kellel on päris kogemus kriisiolukordades tegutsemisest.
Kerksuskeskuse arendamine ei ole tähendanud ainult plaanide kirjutamist. Selle juurde on käinud mitmed koolitused, praktilised kohtumised ja paar dialoogiringi kriiside teemal. Oleme püüdnud rääkida valmisolekust lihtsalt ja arusaadavalt: mida teha siis, kui elekter kaob, kuidas rahulikuks jääda, kuidas märgata teist inimest ja kuidas ise toime tulla.
11. mail 2026 toimunud Päästeameti praktiline koolitus noortele
Hea näide sellest suunast oli 11. mail toimunud noorte sündmus, kus kriisivalmidust käsitleti mängulisemas vormis. See on meile oluline põhimõte: valmisoleku teema ei pea olema kuiv, ametlik ega hirmutav. Seda saab õppida ka nii, et inimesed tulevad kaasa, küsivad, proovivad ja jätavad midagi päriselt meelde.
Samas oleme oma võimekuse suhtes ausad. Vabakonna Maja ei ole veel valmis lõppkujul kerksuskeskus. Suurim praktiline puudujääk on keldrikorruse seisukord, mis vajab korrastamist, et avalik varjumiskoht oleks terviseohutu ja kasutatav. Samuti on vaja elektrikatkestuse puhust toimepidevuse lahendust, kuivkäimlat ning joogivee baaslahendust. Just nende sammude nimel praegu töötamegi.
Vabakonna Maja kerksuskeskuseks kasvamine tähendab kahte asja korraga. Ühelt poolt on vaja ruume, seadmeid, valgust, vett ja soojust. Teiselt poolt on vaja kogukonda, kes tunneb üksteist, oskab koostööd teha ja ei jää keerulisel hetkel üksi. Meie jaoks on just see kõige olulisem: et valmisolek ei oleks ainult tehniline sõna, vaid päris oskus koos toime tulla.