Maja Ajalugu
Foto: Olaf Esna erakogu
Maja, mis on alati midagi jaganud
Lai tänav 14 on üks Pärnu silmapaistvamaid ja ajaloolisemaid hooneid. Tänapäeval tegutseb seal Vabakonna maja (või kogukonnamaja), kus koondatakse vaimse tervise, sotsiaalala, kultuuri ja huvikaitse organisatsioone. Aga maja lugu ulatub rohkem kui sajandi taha - see on olnud Pärnu elektrijaam, sõjapurustuste tunnistaja ja hiljem sotsiaalmaja.
Elektrijaama ajastu (1911–1944)
Hoone ehitati 1911. aastal Pärnu uueks, võimsamaks keskelektrijaamaks jõe äärde (tol ajal Riia maantee 2d). See asendas vanemat jaama Ülejõel. Pärnu oli teerajaja: siin käivitus 1907. aastal Eesti (ja kogu Baltikumi) esimene keskelektrijaam, mis varustas linna ühtse elektrivõrguga. Uus tellishoone võimaldas laiendada tootmist ning Pärnu sai üheks esimeseks linnaks Vene impeeriumis, kus tänavatele elektrivalgustuse paigaldati. Parnu.postimees
Jaam töötas auru jõul, tootis alalisvoolu ning varustas tänavaid, avalikke hooneid, kauplusi, mudaravilat ja jõukamaid elanikke. Esimese maailmasõja ajal (1915) sai hoone kannatada – sakslaste maaletuleku kartuses.jaam lammutati ja seadmed evakueeritiEesti Vabariigi ajal taastati ja moderniseeriti jaama. Teise maailmasõja lõpus (1944. aasta september) sai see jälle pihta ning pärast sõda enam täielikult ei taastatud. Pärnu lülitati üle-eestilisse võrku. Parnu.postimees
Renoveerimine sotsiaalmajaks (1990. aastate lõpp)
1990. aastate keskel anti hoone Pärnu REVile (Remondi- ja Ehitusvalitsus). Aastatel 1996–1997 toimus põhjalik renoveerimine: alles jäid vaid välisseinad, sisu ehitati uuesti üles. Tööde käigus lisati soojusisolatsioon, uus soojasõlm, ventilatsioon ja muud kaasaegsed lahendused. Projekt oli muinsuskaitse all – kasutati vanu kive fassaadi parandamiseks, lammutati nõukogudeaegsed juurdeehitused.
1991. astate algul kolisid hoonesse Haigekassa ja Pensioniamet (sotsiaalkindlustuse amet – SKA). See oli Pärnus oluline samm: teenused koondati ühe katuse alla. Maja sai hea ligipääsu (kaldteed, invatualett) ja oli REVile omamoodi visiitkaart kvaliteetse ehitustöö näitena.
Hilisemad aastad ja Vabakonna Maja
2022.aasta juulini tegutses hoones SKA teenindussaal. Pärast ameti kolimist jäi hoone tühjaks. Linn plaanis algul kasutada seda Ukraina sõjapõgenike majutamiseks, kuid riiklikku toetust ei saadud, kuna maja ümberehitus majutuseks ei olnud jätkusuutlik plaan.
2024. aastal korraldati rentniku leidmiseks valikpakkumine ning võitjaks osutus MTÜ Depressioonivaba Eesti (eestvedajad Agnes Sirg ja Elis Kajo). Linn andis hoone esilgselt ühingule kasutusse kolmeks aastaks.
Ühing kasvas välja suitsiidiennetuse projektist EAAD. Plaan oli luua paindlikke tingimusi väikestele organisatsioonidele: ning tugirühmad depressiooni ja ärevusega inimestele. Tol ajal vajas hoone vajab vaid väikest värskenduskuuri (värvimine, põrandakate). Eesmärk oli, et punastest tellistest väärikas maja saaks taas kogukonna keskuseks, kus inimesed saavad abi, tegeleda kultuuri ja vaimse tervisega.
Hetkel majas tegutsevate organisatsioonide kohta leiad info SIIT.
Tahame veel välja tuua, et MTÜ Ukraina Keskus tegutseb majas tänaseni. 1. septembril 2024 sai keskus endale ruumi 2.11, kus pakub jätkuvalt psühhosotsiaalset tuge ja kogukonnateenuseid Eestis elavatele Ukraina sõjapõgenikele.
Tänaseks on sellest kunagisest linna tööstuslikust sõlmpunktist saanud midagi hoopis muud, kuid selle roll inimeste ühendajana on säilinud. Majas tegutseb aktiivselt Pärnu Vabakonna Maja, me oleme kasvanud elujõuliseks kogukonnakeskuseks. Agnes Sirgi eestvedamisel koondab see paik enda alla kohalikke vabaühendusi, aktiivseid vabatahtlikke ja partnereid, pakkudes ruume sündmusteks, elanikkonnakaitse alast valmidust ning olulist tuge vaimse tervise valdkonnas.
Nii on kunagisest lühiealisest elektrijaama asukohast saanud Pärnu kogukondliku kerksuse ja inimestevahelise koostöö süda.
