Noorte juhitud aruteludemokraatia Pärnus: Maailmakohvikud ja [eel]arvamusfestival 2026

Jaanuarist juunini 2026 viis Pärnu Vabakonna Maja koos Pärnu Huubi noorte tuumikgrupi ja Pärnu Linna Noortevolikoguga ellu osalusprojekti „Noorte juhitud aruteludemokraatia Pärnus: Maailmakohvikud ja [eel]arvamusfestival“. Projekti eesmärk oli luua noortele vahetu võimalus kaasa rääkida kodulinna arengus ning viia nende mõtted otse kohalike otsustajateni.

Sündmusteseeria jooksul toimusid koolitused, neli teemakohast Maailmakohvikut, Pärnu (eel)arvamusfestival ning lõpetuseks kohtumine Pärnu linnapeaga. Kokku tõid arutelud ühise laua taha 167 noort ning 80 kohalikku otsustajat ja eksperti.

Neist vahetutest aruteludest sündis kokkuvõttev dokument „Noored × Pärnu“.

Alljärgnevalt esitamegi ülevaate kohtumistest kõlama jäänud peamistest teemadest, murekohtadest ja noorte ettepanekutest: alates kogukonna tugevdamisest ja ligipääsetavusest kuni linnaruumi tuleviku ning kriisivalmiduseni.

Tugev kogukond ei teki iseenesest

Mitmes arutelus rõhutati, et kogukonnatunnet tuleb teadlikult luua. Inimesed vajavad kohta ja võimalust, kus omavahel kohtuda, tutvuda ja suhteid luua. Linn saab selleks luua rohkem võimalusi: toetada kogukonnaüritusi ja põlvkondadevahelist suhtlust, luua rohkem võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks.

Kõlama jäid mõtted:

• üksildus on kasvav probleem; huviringid,

• vabatahtlik tegevus ja kogukonnaüritused aitavad inimesi ühendada;

• oluline on märgata neid, kes jäävad kõrvale ja ise kaasa ei tule.

Kaasamine peab ulatuma ka nendeni, kes ise kaasa ei räägi

Mitmes arutelus kerkis küsimus: kuidas kaasata noori,

• kes ei osale; kuidas märgata üksikuid inimesi;

• kuidas arvestada psüühikahäiretega inimeste vajadustega;

• kuidas kuulata neid, kes ise oma vajadusi väljendada ei oska.

Me ei pea kaasama ainult aktiivseid inimesi, vaid leidma viise jõuda ka vaiksemate ja haavatavamate sihtrühmadeni.

Ligipääsetavus tähendab palju enamat kui kaldteed

Üks peamisi teemasid oli ligipääsetavus. Toodi välja, et sageli ei vaja inimesed suuri investeeringuid, et liikumine linnas oleks kõigile võrdselt lihtne. Vaja teha väikeseid igapäevaseid parandusi. Märgata erisusi oma kõrval.

Oluliseks peeti:

• lihtsat ja arusaadavat infot; selgeid teenuseid;

• hästi loetavat linnaruumi;

• sõbralikku teenindust;

• inimeste väärikat kohtlemist;

• universaalset disaini linnaplaneerimises.

Ligipääsetavus peaks olema iga linnaruumi ja teenuse loomulik osa, mitte eraldi projekt. Ettepanekud ligipääsetava linna kujundamiseks: parandada kõnniteid ja ülekäike (akustilised valgusfoorid), hinnata teenuseid kasutajakogemuse kaudu, muuta avalik info lihtsamalt loetavaks, koolitada teenindajaid erinevate inimeste vajadustega arvestama ja võtta ligipääsetavus linnaplaneerimise püsivaks põhimõtteks.

Pärnu areng vajab rohkem koostööd

Aruteludes kordus mõte, et erinevad kogukonnad ja organisatsioonid tegutsevad sageli paralleelselt, ent võiksid toimetada koos.

Vajatakse rohkem koostööd:

• ettevõtete vahel;

• idufirmade ja tööstuse vahel;

• ülikooli ja ettevõtete vahel;

• linna ja kogukondade vahel;

• omavalitsuste vahel.

Koostöö sünnib eelkõige inimeste kohtumisest ja usaldusest. Võiks regulaarselt korraldada ettevõtjate, ülikooli, idufirmade ja linna ühiseid kohtumisi. Toetada innovatsioonivõrgustikke ja luua platvorme ideede ja partnerite leidmiseks.

Tulevikku tuleb vaadata pikema perspektiiviga

Mitmes arutelus räägiti Pärnu tulevikust:

• Rail Balticust;

• rahvusvahelisest haridusest;

• Euroopa kultuuripealinna võimalusest;

• innovatsioonist;

• ettevõtluse arengust.

Kõlama jäi, et areng ei sünni üksikutest suurprojektidest, vaid pikaajalisest strateegiast ja koostööst. Vaja toetada rahvusvahelise hariduse arengut; valmistuda Euroopa kultuuripealinna kandideerimiseks ning siduda kultuur, ettevõtlus ja turism linna pikaajalise arenguplaaniga.

Kriisivalmidus algab kogukonnast

Kriisiteemalises arutelus rõhutati:

• vajadust tunda oma naabreid;

• korteriühistute koostööd;

• kriisiplaanide olemasolu;

• inimeste teadlikkust;

• abivajajate märkamist.

Turvatunne ei teki ainult riigi või omavalitsuse tegevusest, vaid see algab kodust ja kogukonnast. Selleks, et tõsta kogukondlikku kriisivalmidust ja toetada korteriühistute kriisiplaane oleks vaja pakkuda koolitusi, aidata kujundada varjumiskohti ning tugevdada naabruskondade koostööd.

Pärnu areng sõltub eelkõige inimestest ja koostööst. Edu ei sünni üksnes investeeringutest või taristust, vaid sellest, kui hästi suudab linn inimesi kaasata ja ühendada ning kujundada keskkonna, kus kõik tunnevad end hästi ning saavad linna elus aktiivselt osaleda.

Täname kõiki koostöö partnereid!

See projekt näitas ehedalt, mis juhtub siis, kui me ei räägi lihtsalt noortest, vaid anname neile päriselt ruumi, usalduse ja vastutuse. Kui loome keskkonna, kus iga hääl on oodatud ja iga mõte loeb, sünnib midagi palju enamat kui lihtsalt arutelu – sünnib päriselt hooliv, avatud ja elav kogukond.

Vabakonna Majas me usume, et tugevad asjad ei sünni kabinettides valmis joonistatud plaanidest, vaid päris inimeste kohtumisest, julgusest katsetada ja koos kasvada. Meie eriline tänu Pärnu Huubile, Forwardspaceile ja Pärnu Linna Noortevolikogule. Aitäh kõigile ekspertidele, linnajuhtidele ja partneritele, kes tulid kohale mitte lihtsalt kuulama, vaid noortega võrdsena dialoogi astuma. Te näitasite, et koosloome on Pärnus võimalik. Aitäh teile kõigile, et loote ruumi, kus igaühel on tähendus ja kus kogukonna tulevikku ehitatakse üheskoos.

Projekti üksikasjadest saad lugeda SIIT.